Võrtsjärve limnoloogiajaamas 09.09.2010

Siis kui bussiga kohle jõudsime läksime välja ja ootasime natuke aega.Varsti anti meile kahvad ja kilekott, milles olid kausid. Pidime umbes üks km kõndima ennem kui jõudsime tiikideni. Seal pidime võtma kahvadega tiigi põhjast muda ja valama selle kaussi ning vaatama, mis seal sees on. Selle muda sees oli nt sääsevastseid ja ujurlasi ja palju muid loomakesi. Umbes tunni aja pärast tulime tagasi ja läksime kalu akvaariumitesse vaatama. Akvaariumites elasid kõik kalad, kes Eesti magevetes elavad. Peale seda tuli lõuna. Peale lõunat läksime kalega, mille nimi oli Paula, sõitma. Paula ehitati 2005. aastal. Veel sain teada seda, et kui Võrtsjärv on 35 km pikk, siis seal on ka 35 liiki kalu. Võrtsjärves on kaks suuremat saart Tondisaar ja Pähksaar. Huvitav oli Paulaga sõita ja akvaariumites kalu vaadata.
Mikk JP 8. klassist

Jõudsime bussiga Võrtsjärve Limnoloogiajaama. Vändra kooli a-klass läks majja sisse, aga me läksime b-klassiga tiigi äärde. Seal tõsteti tiigist välja putukaid ja sääsevastseid ja konni. Saime töölehed ning pidime ära määrama putukate liigid. Sain sealt teada, kust võib erinevaid putukaid leida ja kuidas nad ära tunda. Pärast tiigi juures olemist läksime majja kalu uurima. Meile anti ka tööleht, mida pidime täitma. Sain sealt palju huvitavat teada. Näiteks seda, et ahvenatel on kaks pikka seljauime ja, et neil on ka rohkem emaskalu kui isaskalu. Tegin ka pilte erinevatest kaladest. Hiljem, kui olime söönud, läksime purjekaga sõitma. Mulle meeldis. Sain teada, et purjeka nimi on Paula ja, et Võrtsjärves on kaks suuremat saart: Tondisaar ja Pähksaar. Mulle meeldis kõige rohkem purjekaga sõita, sest see oli kõige huvitavam.
Evely JP 8 klassist

Käisin kalasid akvaarijumites uurimas ja täitsin samal ajal töölehte. Sain teada, et Eesti kaks kõige tavalisemat kala on haug ja ahven. Atlandi tuura arv Läänemeres on nulli lähedane. Võrtsjärvest püütud kõige suurem kala kaalus 20 kg ja oli 115 cm pikk - see oli valgeamuur.
Käisin kalepurjekaga sõitmas. Kalepurjekat ehitatati 3-4 kuud. Masti kõrgus on 15 meetrit. Kale pikkus on 12,6 meetrit. Kalepurjekas “Paula” valmis 2005. aastal. Sain teada veel, et vastava mõõteriistaga saab mõõta veetemperatuuri, hapniku sisaldust ja vee happelisust. See mõõteriist maksab umbes 26 000 krooni. Võrtsjärvel on kaks suuremat saart, ühe nimi on Tondisaar ja teise nimi Pähksaar.
Kauri JP 8. klassist

Kui jõudsime limnoloogia-jaama Võrtsjärve ääres, siis meid juhtatati tiigi juurde. Sealt hakati loomi otsima. Pärast seda anti meile töölehed, mida me pidime täitma hakama. Samal ajal rääkis giid meile kaladest. Kui me töölehe olime ära täitnud, viidi meid kalega sõitma. Kale nimeks oli Paula. Kapten rääkis meile purjeka ajaloost. Pärast purjekaga sõitmist läksime koju. Huvitav oli ekskusioonil kalega sõit.
Arvet JP 8. klassist

Bussisõit oli pikk, sinna jõudes olin väsinud. Esimesena käisime tiigi ääres. Siis käisime akvaariume vaatamas, kus sain palju infot kalade kohta, aga kõige lahedam oli paadisõit. Paadi nimi oli Paula.
Remi JP 8. klassist

Kui jõudsime Võrtsijärve äärde, siis me läksime tiigi äärde muda vee seest välja tõstma. Me uurisime muda ja vaatasime, mis putukad seal on.
Järgmisena läksime vaatlema kalu ja neist kirjutama. Ma sain uut teada, et Võrtsijärves ei olegi eriti sügav. Kõige huvitavam oli kalega sõitmine, sest ma pole seda varem teinud ja ma sõitsin esimest korda Võrtsijärve peal. Huvitav oli ka see, et me nägime akvaariumites palju erinevaid liike kalu ja huvitav oli see sellepärast, et ma polnud mõndasid kalu varem näinudki.
Kert JP 8. klassist

Vaatlesin kalu akvaariumites. Käisin purjekas Paulaga sõitmas. Püüdsime kahepaikseid tiigist välja ja määrasime neid. Mina sain teada, et Võrtsjärve sügavaim koht on umbes 6 meetrit sügav. Ma ei teadnud, et angerjat kasvatatakse kalakasvanduses.
Kahepaikseid püüdsime tiigist välja kahvaga. Kahv on selline püügivahend, millel on puust varre otsas võrk. Seda kasutatakse kala-kasvanduses kalade väljatõstmiseks. Meie tõstsime sellega tiigist välja konni. Koos sellega tuli välja palju muda.

Mulle meeldis kõige rohkem vaadelda kalu. Sel suvel koos vanaisaga käisime merel kala püüdmas. Meile jäi võrku palju ahvenaid ja särgi. Samasuguseid kalu nägin ka akvaariumis.
Esimest korda elus nägin säga. Säga on väga huvitava väljanägemisega kala, tal on vurrud, mida nimetatakse poisteks. Ta kasvab hästi suureks ja toitub teistest kaladest. Säga elutseb põhiliselt järvedes.
Tõnis JP 8. klassist

Jõudes Võrtsjärve limnoloogiajaama hakkasime minema metsas oleva tiigi juurde. Meile jagati vahepeal juhistega lehed, millel olid kõigi putukate jms elusolendite pildid. Kui me tiigi juurde jõudsime, võis igaüks proovida kahvaga sealt tiigist putukaid tõmmata, kuid keegi eriti ei julgenud. Mõned siiski julgesid seda teha. Mina ise seisin kalda juures ja vaatasin, mis toimus. Sain teada, et Eesti kaks levinumat kalaliiki on ahven ja haug. Sain veel teada, et Võrtsjärve kalapaati kutsutakse kaleks ja talle oli nimks pandud Paula. Alguses arvasin, et see on lihtsalt mingisugune paadike, aga oli hoopiski purjepaat. Mulle meeldis see kui me saime selle kalepurjekaga sõita. Me sõitsime päris kaugele ja kale kapten rääkis meile selle kale minevikust ja veel kõike, kuidas kalet saab ehitada ja kaua selleks aega kulus. See sõit oli huvitav sellepärast, et ma ei ole ennem taolise paadiga sõitnud. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et see oli väärt ja kasulik õppekäik ning väga huvitav.

Angelika JP 8. klassist